Abiellumine kujutab endast keskseimat sündmust inimese elus. Nii on see kestnud läbi aegade. Kooselu algust tähistavaid pulmi peetakse paljude rahvaste juures tavaliselt pidulikult ja kommeterohkelt. Nii ka eestlaste puhul.
Kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on loomulik, et põhjalikumalt muutuvad ka pulmatavandid. Vanade kommete jätkamine ja nende säilimine tänapäeva mobiilses ühiskonnas sõltuvad eelkõige pulmapidude juhist – pulmavanemast. […]
Pidage meeles, et:
Kolm asja ei tule kunagi tagasi:
Aeg, sõna, võimalus
Kolme asja ei tohi kaotada:
Rahu, lootust, au.
Kolm asja on elus kõige väärtuslikumad:
Armastus, veendumused, sõprus.
Kolm alati ebakindlat asja:
Võim, õnn, varandus.
Kolm asja määratlevad inimese:
Töö, ausus, saavutused.
Kolm asja lammutavad inimese:
Viin, uhkus, õelus.
Aga mõnikord kulub selle mõistmiseks terve elu.
ÜKS. Anna inimestele rohkem, kui nad ootavad ja tee seda rõõmuga.
KAKS. Võta […]
Noorpaari avavalss on Eesti pulmakombestikus väga olulise tähtsusega. Stockholmis 1961. aastal väljaantud raamatus „Eesti perekond aegade voolus” kirjeldab Märt Raud söögijärgset tegevust pulmas nii: „Pärast sööki algas tants. Pulmapilli nimetati „kevadiseks kukulinnuks” ja mängimist „küünistamiseks”: „Küünista seda kevadist kukulindu, ma lähen keerutama ka!”” Ükski pulmapidu ei möödu avavalsita. Vilve Kalits on raamatus „Eesti pulmad. Traditsioon ja nüüdisaeg” 1988. aastal on pulmades tantsimisest […]
Üks pulmakomme, mida noorpaarilt nõuavad kõik tegutsevad pulmavanemad ja mis on seotud meie esiemade aegse veimede jagamisega, on emadele/isadele pulmapäeval meene kinkimine. Igal juhul on see komme ilus, justkui teatepulga üleandmine ühelt põlvkonnalt teisele. Kui meie esivanematest noorpaarid jagasid isadele enamasti lipse ja emadele sooje salle, vanaemadele rätte või susse ja vanaisadele labakindaid, siis tänapäeval […]
Ülo Tedre on 1985. aastal kirjutanud raamatus „Vanadest eesti rahvakommetest kaasaegsete tavadeni”: „Praegu üle maa tuttav komme – viina või toitu loitsida ehk magusaks teha pruudi ja peiu suuandmisega – on tõenäoliselt pärit 19.-20. sajandi vahetusest või isegi 20. sajandi algusest. 19. sajandist on selle kohta ainult mõned teated.”Piret Õunapuu väidab 2003. aastal väljaantud raamatus […]
Eesti rahvast on ikka laulurahvaks peetud. Tavaliselt ei möödunud varematel aegadel ega möödu ka praegu ükski suurem koosolemine ilma ühise laulmiseta. Laul on alati pulmapidudel kõlanud, sest 1939. aasta Rahvapärimuste Selgitajas nr 5 „Küsimusi pulmakommetest“ on Selma Lätt kirjutanud: „… nagu teada, vanas pulmas iga toiming sündis laulu saatel.“
Eeldatavasti laul ka jääb. Ülo Tedre on […]
Enamlevinud sarnasus kaasaja ja aastakümneid tagasi toimunud pulmapidudes on pulma ametimeeste valimine või nende nimetamine.
Kui pulmalised on kõhud täis söönud ja kiire pulmaliste tutvustamine läbi viidud, järgneb pulma ametimeeste ja -naiste valimine. Neist enamuse nimetab noorpaar ametisse, millele mõne puhul järgneb ametivande andmine, kuid osa ameteid selgub läbi raske konkursisõela. Piret Õunapuu on kirjutanud raamatus […]
Vilve Kalits on kirjutanud 1988. aastal raamatus „Eesti pulmad. Traditsioon ja nüüdisaeg“ pulmaliste tutvustamise kohta järgmist: „Vanasti oli pulmas tavaliselt ühe kihelkonna rahvas, enamasti juba enne sugulased või vähemalt tuttavadki, naabrid lähemalt ja kaugemalt.” Seetõttu pulmalisi eraldi ei tutvustatud. Nüüd, kus pulmalisteks on põhiliselt pruudi ja peigmehe sõbrad, tuttavad ja töökaaslased, on tutvustamine üldjuhul hädavajalik.
Kui […]
Kui kolm tervisepitsi on võetud, tõotab pulmavanem edaspidi alkoholi tarbimisele pulmarahvast mitte enam üles kutsuma. Samas, “rahvaülikooli õppekursuse raames” nimetab noorpaar neli meesterahvast, kes tulevad rahva ette täis viinapitsidega. Kõik neli peavad rääkima mõne sõna õigest viinavõtmise asendist ja ütlema toosti. Nendest paarisõnalistest sõnavõttudest moodustatakse selle pulma unikaalne üleskutse või slöugan,mis võib jääda oma ainulaadsuse mõttes […]
Kui pulmavanem ei ole andnud luba isegi kolmanda pitsi tõstmise eel sööki taldrikule tõsta ja palub taas pitsid/pokaalid/klaasid täis valada, siis võib kuulda ja näha mõne pulmalise huulil juba esimest nurinat. Ollakse ju pulmapeol üldjuhul oma esimese hommikusöögiga.
Samas on pulmalised enamasti väga sõnakuulelikud ja taldrikud jäävad toidust puutumata.„Kolmas pits on juba vanadel eestlastel olnud ikka […]
