admin

About admin

This author has not yet filled in any details.
So far admin has created 60 blog entries.

Pruudi nime ärasaatmine

Enamik pruute vahetavad abiellumisel perekonna nime. Aastakümneid on seda pulmades ka tavandina tähistatud. Üks levinumaid on nime uputamine veekogusse. Kui aastakümneid tagasi oli eelistatud nimesildi panek pudelisse ja pudeli allavett liikuma laskmine, siis nüüd on kasutusele võetud loodussõbralikumad variandid – looduslikust materjalist punutud pärja külge seotakse paberile kirjutatud nimi või senine pruudi allkiri ning lastakse […]

Tee sulgemine ja „passi“ näitamine

Kõige levinumaks pulmasõiduga seotud vanaks kombeks, mis on olnud täies elujõus aastakümneid, on tee sulgemine. Kuigi on avaldatud arvamust, et tee kinnipanemine on justkui viina kerjamine ja nii mõnedki noorpaarid ei suhtu sellesse positiivselt. Pulmalistele see komme siiski meeldib, kasvõi seetõttu, et vahepeal saab autost välja tulla ja veidi ringutada. Kiiremad jõuavad suitsugi teha, eriti […]

Autokolonn

Kui noorpaari auto on kolonnis esimene, siis üldjuhul järgnevad sellele vanemate autod, seejärel õdede-vendade omad. Üldjuhul on esimeste autode hulgas ka videomeest ja fotograafi transportiv auto või ka keegi abilistest, keda noorpaaril võib sõidu jooksul vaja minna.

Signaali andmine on pulmarongi autodel olnud tavaks kaua aega. Signaali annavad ka noorpaari tervitamiseks ja õnnitlemiseks vastutulevad autod. Alati […]

Teel pulmamajja

Pulmapäev on kui kaunis mosaiik, mille kirevuse tagavad sündmused, mis saavad teoks registreerimise/laulatuse järel. Just teel pulmamajja tehakse peatusi, mida pildistatakse, filmitakse, jäädvustatakse mällu.

Paljuski teevad pulma erakordseks sündmused, mis eelnevad pulmamajas lauda istumisele. Nime ärasaatmine, tabaluku panek, puu istutamine, kurepesa toepostile lindi sidumine, pruudipärja materjali ühine korjamine, peigmehe „kunagise pruudi“ humoristlik tervitus teel ja passi küsimine, lõbusad […]

Pärast registreerimist/laulatust

Kui noorpaaride sõnul on „kõige hullem möödas“, algab äsjaabiellunute õnnitlemine. Esimestena vanemad, vanavanemad, õed/vennad, teised sugulased, tuttavad. Selleks on eelnevalt kokku lepitud 1-2 lapsega, vahel vallaliste neidudega, kui alaealisi ei ole, kes koguvad enda kätte noorpaari lilled. Kui lilleneiusid, -peiusid on kaks, seisavad mõlemad peigmehe kõrval, kuna õnnitlemist alustatakse pruudist ja õnnitlushetkel on lilleõis või […]

Peopaik

Interneti leheküljel Pulmad.ee viidi kunagi läbi küsitlus teemal: „Kui kaugel võiks olla peopaik linnast?“ Valdav enamus noorpaaridest (62%) nägi meelsasti oma elu tähtsaima päeva tähistamist linnalähedasel maal – ca 30 km linnast. Vaid  16% vastanutest arvas, et see võib ulatuda ka ca 60 km kaugusele. Seevastu 12% arvas, et pulmapidu võiks toimuda registreerime kohal ja […]

Laulatus

Kui vanasti oli kiriklik laulatus, mis ametlikult kinnitas abielu, pulmadega üsna lõdvalt seotud, siis alates 2002. aastast on ka kirikuõpetajatel riiklik õigus abielude registreerimiseks.

Samas ajalooliselt ei käinud laulatus meie esivanemate pulmakommete hulka. Laulatus oli kiriku poolt lausa peale surutud toiming. Nimelt arvasid esivanemad, et pruudist saab noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe ja […]

Ilmalik registreerimine

Ametlik abielude registreerimine maavalitsuste perekonnaseisuosakondades ja Tallinna Perekonnaseisu Ametis väheneb. Selle õiguse delegeerimine ka kirikuõpetajatele ja notaritele võimaldab ära jätta dubleerivad toimingud. Nimelt eelnes pidulikule laulatusele kirikus formaalne, kuid seaduse nõudest tulenev kohustus käia ära riigiametniku juures ametliku abielutõendi saamiseks. Need noored, kes kirikuga mingeid sidemeid ei oma, eelistavad paaripanemisel siiani riigi- või Tallinna puhul […]

Kirikliku laulatuse roll

Piret Õunapuu on kirjutanud raamatus „Eesti pulm“: „Varem ei olnud laulatus pulmapeoga kuigi tugevasti seotud ja seda kohustuslikku toimingut võis kirikus talitada kas enne või pärast pulmapidu. Rahva silmis oli see vaid kiriku poolt peale sunnitud toiming. Maksev tavaõigus luges abielu sõlmimiseks tanutamist. Muutunud ei olnud aga mitte ainult komme, vaid kombe oli muutnud  arusaam. […]

Millal pulmapidu pidada?

Kindlasti on pulmi ilus pidada igal aastaajal. Ometi on viimaste aastakümnete trendiks kujunenud ikka suvised nö sooja ilmaga peetavad pulmad. Eesti Päevalehest sai 2004. aastal lugeda Villu Zirnaski artiklist järgmist:„Registriandmete järgi on juuli ja august Eestis abiellujate lemmikkuud, mil sõlmitakse kuni 900 abielu. Kui registreerimisele ka ainult igal teisel juhul pulmapidu järgneb, teeb see ikkagi […]