Kui noorpaari auto on kolonnis esimene, siis üldjuhul järgnevad sellele vanemate autod, seejärel õdede-vendade omad. Üldjuhul on esimeste autode hulgas ka videomeest ja fotograafi transportiv auto või ka keegi abilistest, keda noorpaaril võib sõidu jooksul vaja minna.

Signaali andmine on pulmarongi autodel olnud tavaks kaua aega. Signaali annavad ka noorpaari tervitamiseks ja õnnitlemiseks vastutulevad autod. Alati ei tarvitse signaalitamist mõista Eesti Vabariigi korravalvurid – politseinikud. Madis Jürgen on aastaid tagasi Eesti Ekspressis kirjeldanud pealkirja all „Vestern Virtsus“ värvikalt ühe pulmarongiga juhtunut:„Noorpaar kinnitas, et signaalitamine on rõõmu, mitte rahulolematuse märk. Sellegipoolest kamandati noorpaari Žiguli teeserva ja peigmees politseiautosse, kus talt uuriti, kas ta on lihtmenetluse otsusega nõus. Nooremkonstaabel keeldus vastamast, miks peigmeest jätkuvalt kinni peetakse. Mõni aeg hiljem kostis ta: „Mis ta siis piibitab!“

Ka jalakäijad on läbi aegade ikka tervituseks käe tõstnud ja lehvitanud, kuigi tegemist on võõraste inimestega. On tore ja armas vaadata, kuidas noorpaari auto möödumisel jalakäijatel naeratus nagu iseenesest näole tekib. Ringteedest ristmikel teevad pulmarongid kolm ringi ja siis on signaalitamine ja üksteisele lehvitamine tavaline. Kui seda jäädvustab kõrvalt ka pulmarongist ette sõitnud videomees, siis on rõõmu laialt ja kindlasti pärast huvitav meenutada. Tihti ei kipu kõik autod ühte ringi ära mahtuma. Nii on tulnud mõnel väiksemal ringil moodustada lausa kaks paralleelset ringi. Teine võimalus on, et auringe teeb ainult noorpaari auto.

Praktikas esineb tihti juhuseid, kus juba algul annavad mehed autorooli abikaasa õrnadesse, kuid vähekogenud kätesse. Paraku pulmarongis sõitmine ei ole eriti kerge ülesanne. Seda enam olukorras, kus eessõitjad hakkavad nn ussi sõitma. Samuti on kõigile teada, kui esimene, noorpaari auto, sõidab kiirusega kaheksakümmend, peavad rivi viimased autod rongis järelpüsimiseks sõitma sajakilomeetrise tunnikiirusega. Noorpaari auto sõidukiirust peab jälgima ka autos istuv pulmavanem.

Eelmise sajandi alguskümnenditel tehti pulmasõitu nii maal kui linnas peamiselt hobustega. Talvel saanide, suvel vankritega, jõukamad ka kaarikute ja tõldadega. Uhkemad sõiduriistad olid pruutpaaril ja nende lähematel sugulastel. Pulmarongi aga saatsid jalgratturid – kummalgi pool pulmarongi 10 meest. Tänapäeval on mõnikord, nii nagu juba mõned aastakümned tagasi, kui populaarseteks sõidukiteks olid mootorrattad, kasutatud noorpaari auto eskordina: 1 –  2 sõidukit ees ja samapalju taga või kõik mootorrattad pulmaauto ees/ümber.