Üks pulmakomme, mida noorpaarilt nõuavad kõik tegutsevad pulmavanemad ja mis on seotud meie esiemade aegse veimede jagamisega, on emadele/isadele pulmapäeval meene kinkimine. Igal juhul on see komme ilus, justkui teatepulga üleandmine ühelt põlvkonnalt teisele. Kui meie esivanematest noorpaarid jagasid isadele enamasti lipse ja emadele sooje salle, vanaemadele rätte või susse ja vanaisadele labakindaid, siis tänapäeval on kingitusteks sageli pildialbumid. On ju kena alustada uut albumit pulmapiltidest ja jätkata edasi sündivate lastelaste piltidega. Noorpaar võib kinkida ka juba samal, abiellumispäeval fotograafi juures tehtud ilusa raamitud pildi. Need on enamlevinud kaks võimalust, kuid vanematele on kingitud ka väikesi nukke, karvaseid kaisuloomi, välisreisi pileteid, sinisest klaasist luigepaare või midagi hoopis isiklikku lapsepõlvest. Tihti tehakse ka kingitusi vanavanematele, eriti siis, kui noored on lapsepõlves olnud palju aega vanavanemate kasvatada ja hoida.

Pulmavanemana viin vanematele kingituste üleandmise tseremoonia läbi kas pulma algul, teise tervisepitsi eel või enamjuhtudel tanutamise eel, mil on suur roll kahel emal. Pruut ja peigmees lubavad pöördumiskõnes vanemate poole oma lapsi kasvatada samasuguse armastusega, nagu on vanemad kasvatanud neid. Samas lubavad nad, et vaatamata tulevikus hallinevatele juustele jäävad nad ikka oma vanematele kalliteks lasteks. Juhul kui noorpaaril on olemas kõik neli vanemat, siis on vanematele pühendatud pulmades terve tantsuvaheaeg. Ka kingituste üleandmine toimub siis, tavaliselt umbes kell 11.30 õhtul. Pulmavanem viib läbi ka mõne jõukatsumise vanemate paarile, ikka põhimõttel: „Kumb pool jääb peale?”

Äiade-ämmade võistlused on pulmapeo lõbustav, meelelahutuslikum osa. Kindlasti peab mängude läbiviimisel lähtuma noorpaari eelnevast arvamusest ning konkreetsete isikute iseloomust ja omadustest.

Et kingituste üleandmine vanematele mööduks tundeliselt, kogun pulmavanemana meenutusi noorpaari lapsepõlvest, mida vanematele ja pulmalistele jutustada. Noorpaari lapsepõlvejuhtumuste humoorikas meeldetuletamine ja esitus on alati väga nostalgiline hetk nii asjaosalistele kui ka pulmalistele. Kuna abiellumine on uue elu algus, siis abiellujate elu esimeste iseseisvate sammude/tegevuste meenutamine on igati asjakohane ja võimaldab tuua leidlikke paralleele käesoleva hetke ja möödaniku vahel.