Abiellumine kujutab endast keskseimat sündmust inimese elus. Nii on see kestnud läbi aegade. Kooselu algust tähistavaid pulmi peetakse paljude rahvaste juures tavaliselt pidulikult ja kommeterohkelt. Nii ka eestlaste puhul.

Kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on loomulik, et põhjalikumalt muutuvad ka pulmatavandid. Vanade kommete jätkamine ja nende säilimine tänapäeva mobiilses ühiskonnas sõltuvad eelkõige pulmapidude juhist – pulmavanemast.  Pulmade õnnestumise tagab pulmavanema koostöö noorpaariga.Nii areneb pulmakombestik pidevalt, kohanedes abielluvate noorte originaalsete soovide ja rikkalike kogemustega pulmavanema ettepanekutega. Just pulmavanema oskus vanade ja uuemate tavade ning alles traditsiooniks kujunevate kommete ühendamisel võimaldab esivanemate vaimsel kultuuripärandil põlvest põlve edasi kanduda.

Minu pikaajaline tegutsemine pulmavanemana ja õhtujuhi rollis on ajendanud mind uurima noorte esmakohtumisi ja teineteise leidmist, mis lõppkokkuvõttes kulmineerub kooselu ametliku vormistamise ja pulmapeoga. Arvan, et olen nende aastatega saanud soliidse pagasi, et teha üldistusi ja neid teiega siin blogis edaspidi jagama.