Ajaloolane Teet Veispak on kirjutanud Eesti Päevalehes artikli „Tulge tupele, noored mehed“: “Tänase päeva Eestis ei ole pulmadel kindlasti kaugeltki enam seda tähendust, mis neil oli varasematel sajanditel – paljud mehed ja naised ei peagi enam pulmi ega registreeri ka oma kooselu, elades selletagi koos. Võimalik, et tegemist on tasapisi hääbuva traditsiooniga, mille kõrghetked kuuluvad minevikku. Kuid eks ole ka varasemast ajast, näiteks 17. sajandist, teada visitatsioone korraldanud pastorite kurtmist, et talurahva seast pärit mehed ja naised elavad ilma kirikliku sakramendita koos. See ei tarvitse aga sugugi tähendada seda, et külarahvas ise pulmi ei pidanud. Küsimus oli pigem kirikliku kombetalituse – laulatuse – omaksvõtmises.“

Ajaloolase seisukoha kõrvale võiks tuua ka ühe väljavõtte Inesi ja Jaagu pulmalehest:  „Pulmad on tänapäeva Eestis üha harvemaks muutuv ilmastikunähtus. Üha vähem kohtab teedel liikluskaost tekitavaid pulmaronge, üha harvemini kuuleme kriminaalkroonikast järjekordse pruudiröövi ohvritest, ämmade-äiade turg on saavutanud oma madalseisu. Kas see on lõpp? Kas püha üritus jääb sellega seisma?“

Nagu pulmavanemad oma praktikast räägivad – püha üritus elab edasi!