Võib öelda, et tänapäeva Eestis eelistab ligi 90% noormeestest abiellumisel eelkõige musta ülikonda.

Mõnel juhul kantakse heledat ülikonda või rõhutatult valget. Suhteliselt tihti kantakse smokingut, harvem frakki ja väga harva kuubpintsakut.

Kaelasidemena kantakse üldjuhul kikilipsu, kusjuures pikk lips on kasutusel äärmiselt harva.

Aksessuaarina on peigmehed kasutanud valge või punase roosi nuppu pintsakurevääril. Mõnel juhul, eriti pika kuue või fraki puhul, on kasutatud lipsu asemel värvilist või valget kaelarätikut.

Ekstravagantseimaks riietusesemeks peigmehel on pulmavanem Jaak Madismäe oma praktikast nimetanud seotavat ristlipsu, Irene Pukk silindrit, Martin Liivet ratsutamiskostüümi ja kuldset kaabut, Mart Puust 18. sajandist suurte žaboodega pikka pintsakut ja saapaid. Isiklikust kogemusest lisan veel meremehe piduliku mundri.

Et teatud eas noortel ülikond vaimustust ei tekita, näitab aastaid tagasi ühes Kesk-Eesti mõisahoones pulmapidu pidanud tol ajal 25-aastase peigmehe Vitali poolne repliik: ”Täna on mul ülikond seljas elus kolmandat korda. Esimest korda panin kooli lõpetamisel, teist korda kosjas käigul ja kolmas kord on täna.”

Tõsi, pintsaku heitis peigmees seljast pool tundi pärast lauda istumist ja tunni aja pärast oli eest ära ka kikilips. Kas ja kuhumaale lahtiriietumine edasi läks, teavad asjaosalised ise ja minu asi on siinkohal vaid vaikida…

Pulmavanem Martin Liivet on meenutanud siinkirjutajale noorpaaride ekstreemsematest riietustest rääkides: „Peiul oli ameerika kruiisilaeva uhke ülemkelneri paraadülikond ja pruudil pükskostüüm a’la 1950. kalifeed.“