Enamik pruute vahetavad abiellumisel perekonna nime. Aastakümneid on seda pulmades ka tavandina tähistatud. Üks levinumaid on nime uputamine veekogusse. Kui aastakümneid tagasi oli eelistatud nimesildi panek pudelisse ja pudeli allavett liikuma laskmine, siis nüüd on kasutusele võetud loodussõbralikumad variandid – looduslikust materjalist punutud pärja külge seotakse paberile kirjutatud nimi või senine pruudi allkiri ning lastakse see šampusepudelilt korgi lennutamise saatel vette.

Käesoleva kirjutise autorile meeldib just viimatinimetatud „nimeuputamise“ variant, sest võistlusena saab lasta eriti suvisel ajal igal pulmalisel loodusest leida üks oksake või kena õis, millest noorpaar üheskoos teebki pärja. Ilusaima loodusanni tooja saab au avada šampuse pudeli. Samas annab otsimine võimaluse pulmalistel juba ka omavahel veidi tutvuda ja alustada dialoogi. Kui nüüd pudelgi avatakse ja suurde pokaali valatakse, kuhu eelnevalt vargsi pool pudelit Vana Tallinnat või Liivimaa palsamit valatud, maitseb pulmalistele käest kätte käiva suure nõu jook vägagi hästi. Ka talvisel ajal võib teel tekkinud peatuse korral kanget ja sooja andvat jooki pakkuda: seda kiiremini seltskond lõbusamaks muutub. Kui mõni teebki veidi „kõveramat nägu“ ühiskasutuses oleva nõu üle, siis pulmavanema viide vanadele eestlastele või ühtse perena tundmisele teeb peagi kõik taltsateks joogitarbijateks. Söödi ju vanasti ühest „mollist“ ja joodi ühest kapast.

Tallinna piires on võimalik laenutada valgeid tuvisid, mistõttu on mitmetes pulmades nimega hüvastijätmisel kasutatud kirjatuvisid. Pulmavanemate sõnul teatud riski linnud siiski tekitavad, sest nende puurist väljavõtmine, nimesildi jala külge kinnitamine ja lendulaskmine ei ole just kõige mugavam tegevus. Eriti veel siis, kui lindudel erilist lendamishuvi ei ole. Siinkirjutajal on korduv kogemus tuvidega, kuid alati on protseduur õnnestunud kenasti. Kauni mälestuse on jätnud linnud Tallinna Botaanikaaia veesilma ääres dekoratiivpõõsaste vahel toimunu, kus pärast puurist lahtilaskmist tegid linnud kahekesi kõrvuti pulmaliste kohal mõne tiiru, enne kui kadusid kaugusse.

Mõnes pulmas on pruudi senine nimi saadetud „kuu peale“ raketiga. 100 mm läbimõõduga rakett annab kõva paugu. Suits ja ilus värvigamma taevalaotuses on igati efektne, eriti kui seda tehakse kell 00.00 öösel. Kuid tähelepanuväärne on see toiming ka päevavalgusel.

Praktikas on ette tulnud pruudi senise nime uputamist merre, kus eelnevalt oli valmis seatud lapik kivi, millele viltpliiatsiga saab kergesti nime kirjutada.

Viimasel ajal otsivad noored ekstreemseidki nimega hüvastijätmise võimalusi. Näiteks võib interneti leheküljelt lugeda kellegi Sirle ideed: „Mu tulevane mees on ehitusfirmas kopa peal. Kas nii ei tohi, et mees kaevab väikse augu, mina panen nime auku ja mees ajab kinni.“

Viimastel aastatel on nime ärasaatmiseks kasutatud ka sooja õhuga täituvat õhupalli. Pimedas on õhupall taevalaotuses suure valguskerana. Ka päeval annab õhupall effekti, eriti kui lasta teda liikuma mere kohale.
Tavaliselt lasen pulmavanemana pruudil anda vande, kus pruut tänab senist perekonnanime ja lubab uut auga hoida. Ühtlasi palub pruut pulmalistel teda edaspidi „nii meelitada, kutsuda kui ka kiruda“ vaid uue perenimega.