BLOGI

Kas pulmapäeva on vaja?

Ajaloolane Teet Veispak on kirjutanud Eesti Päevalehes artikli „Tulge tupele, noored mehed“: “Tänase päeva Eestis ei ole pulmadel kindlasti kaugeltki enam seda tähendust, mis neil oli varasematel sajanditel – paljud mehed ja naised ei peagi enam pulmi ega registreeri ka oma kooselu, elades selletagi koos. Võimalik, et tegemist on tasapisi hääbuva traditsiooniga, mille kõrghetked kuuluvad […]

Põhjamaa pulma stsenaarne plaan

Et pulmapäeva toimingud võivad erinevates maades välja näha suhteliselt sarnased, kuid väikeste üllatustega, siis vaatame siinkohal näidet kaasaegsetest Norra pulmadest, mille on esitanud 1981. aastal oma raamatus „Pohjolan häät“ Wigdis J. Espeland: „Pulmade sündmuspaigaks on esiteks kirik, siis kodu ja hiljem noorsoomaja või hotell. Külalised kogunevad tihti mõrsja koju, autobussi peatusse, kai peale või kohtuvad […]

Pulmapäeva stsenaarne plaan

Kuna paljude noorpaaride esmane küsimus pulmavanemale on nende elu ilusaima päeva ajalisest liigitusest, siis toon alljärgnevalt ühe võimaliku päevakava. Loomulikult konkreetsem kava sünnib alati koostöös noorpaariga, milleks pulmavanem viib läbi mõned eelkohtumised.

Kellaaeg
                                               Tegevus

09.00
Äratus (võimalikult hilja)

10.00
Hommikusöök (võimalikult tugev, kuigi üldjuhul söögiisu puudub täielikult)

11.00
Pulmatordi ja vajaliku atribuutika viimine pulmamajja

12.00
Pruudi kaunistamine juuksuri ja kosmeetiku juures. Riietumine

14.00
Noorpaari pildistamine looduskaunis […]

Ettevalmistused elu tähtsaimaks päevaks

Nagu ikka kultuuriürituse korraldajal jääb sageli noorpaaridelgi üks päev puudu. Et ärevas ootuses veedetud päevade ja osaliselt magamata ööde järel pulmapäev hästi sujuks, peab varakult koostama päeva stsenaarse plaani, kus kirjas tegevuste järjekord ja nende võimalikult täpne aeg. Põhjalik ettevalmistus tagab sisemise kindluse olukorras, kus pulmapäeva traditsiooniline emotsionaalsus võib tekitada noorpaaril paanilise hilinemishirmu.

Kuid kõike ei […]

Vallaliste poissmeeste/tüdrukute õhtu

Mujal maailmas juba kaua tuntud komme enne pulmi koos sõpradega rõõmsameelne pidu pidada on levinud ka Eestisse. Piret Õunapuu on kirjutanud raamatus „Eesti pulm“ järgmist: „Eesti traditsioonis vastab sellele ehk pruudi aitamine, kui külatüdrukud käisid pärast kosja ja enne pulma pruudil abiks kaasavara valmistamas. Need olid töökad külapiigad. Tänapäeva neiud peavad ühiselt tormilist pidu, et […]

Pruudikimp – armastuse märk

Ajast aega on kena kombe kohaselt pulmapäeval pruuti ehtinud lilled. Tänapäeval tehakse pruudikimpe kõikides värvides ja stiilides. Parim lahendus õige kooskõla saavutamiseks on pöörduda lilleseadja poole, kes kujundab kimbu just vastavalt noorpaari, õigemini peigmehe soovile ja maitsele. Selleks peaks peigmees eelnevalt teadma oma väljavalitu lemmiklilli ja -värvi ning muidugi kleidimaterjali tooni.

Internetist saab lugeda 2003. aastal […]

Ilusalongi teenused

Vahetult enne registreerimist/laulatust tuleb pruudil ja peigmehel külastada juuksurit, sest just seal antakse noortele enne tseremooniat nn viimane lihv. Viimasel ajal reeglina käiakse enne jah-tseremooniat ka pildistaja juures, eriti Tallinnas ja tehakse tunni-kahene fotosessioon, et hoida kokku pulmaliste aega pärast registreerimist/laulatust.

Pulmapäev seab jumestuse ja soengu osas tõsised tingimused, sest nii üks kui teine peavad vastu […]

Kingitused noorpaarile

Piret Õunapuu on kirjutanud: ”Vastupidiselt kaasaegsele pulmale, kus kingitusi saavad pruut ja peigmees, oli veel 19. sajandi pulmas pruut see, kes pidi alates isakodust  lahkumisest kuni pulma lõpuni kingitusi jagama. /…/ Alles Eesti Vabariigi ajal kadus veimede jagamise ja raha korjamise tava peaaegu täiesti.” Kuigi 2003. aastal väljaantud raamatu „Eesti pulm“ autor väidab, et „mööda […]

Noorpaari auto

Piret Õunapuu on kirjutanud: “1970. aastatel sündis komme ehtida pruutpaari auto vanikute, mõnel pool lisaks ka nukkudega. Viimast peeti aga õigustatult venepäraseks ja väga laialt seda omaks ei võetud. Autol olnud pärg kinnitati mõnel pool pulmalauas noorpaari selja taha seinale. Pärg või vanik oli tehtud tavaliselt rohelistest okstest ja lilledest. Kindlaks tavaks kujunes kõigile pulmarongi […]

Pulmakutse motod

Moto kutsel avab abielluvate noorte mõttemaailma. Alljärgnev valik annab mõningase ülevaate pulmakutsete motodest ja tekstidest ning abiellujate eelistustest sõna kasutamisel.

„Kuldne on sõrmus, mis liidab meid ühte,/ kanname seda kui truuduse tähte./ Kaunis on sära, mida ta heidab,/ suur on see armastus, mida ta peidab.“ (Piret ja Mardo);
„Me otsustanud oleme,/ et üheskoos nüüd jätkame/ end paari […]